Juuru kogukonnal on pikk ajalugu, mis ulatub tagasi 13. sajandisse.

13. sajandi algul oli Muinas-Harju, kuhu kuulus osa Juuru valla territooriumist, tänu soodsatele loodusoludele tihedamini asustatud ja rohkem arenenud muinasmaakond.

13. sajandist pärit Taani hindamisraamatu andmetel (Ladina keeles: Liber Census Daniæ), mis on mitmekesise sisuga pärgamentköide, mille lasi koostada Valdemar II Võitja, et koguda informatsiooni Taanile kuuluvate alade ja sissetulekute kohta ning oli ka Keskajal üks olulisemaid informatsiooniallikaid, oli sellel ajal Juuru vallas mitmeid rahvarohkeid külasid.

Arengu perioodid

Peale võõrvallutusi ristiti elanikkond ja moodustati Juuru kihelkond, mille alla kuulus tookord praeguste Kaiu, Kohila, Kehtna ja Rapla valdade territoorium ning osa praegusest Harjumaast.

Feodalismiperiood, mis algas pärast maa vallutamist, tõi endaga kaasa kirikute, linnuste ja mõisate rajamise. Kahjuks katkestasid külade ning üksikperede asustuse kasvu mitmed ülestõusud, sõjad, näljahädad ning haigused.

Peale Põhjasõda (1700 – 1721) algas agraarse iseloomuga asumite laienemine. Uued mõisad rajati juba haritud maadele, millega kaasnes külade ja talude hävimine ning ümberpaigutamine.

Kapitalismiperioodil, mille alguseks Eestis loetakse 19. saj, viidi ellu mitmeid ühiskondlikke reforme – toimus mõisa- ja talumaa eraldamine, talude päriseksmüümine. Juuru kiriku ümber tekkis alevik.

Peale Eesti iseseisvumist 1920. aastate algul läbiviidud agraarreformiga võõrandati mõisamaad ning jagati asundustalusid.

Sotsialismiperioodil koondus maarahvas üha enam loodud sovhoosi- ja kolhoosikeskustesse, kus paiknesid enamus majandite tootmishoonetest ning teenindusasutustest. Keskusest kaugemal olevad külad jäid tühjaks.

Viimaks 21. sajandil on toimunud mõõdukas areng, mil mitmed uued plaanid ja strateegiad on kohaliku omavalitsuse poolt ellu rakendumas, et luua piirkonna elanikele ligitõmbav, kuid samas siiski endisaegse hõnguga elukeskkond.

Juuru mõis

Ajalooliselt asus mõis Juuru vallas, Harju maakonnas ja esimest korda on mõisa mainitud 1682 aastal. Ühekorruselise maja peahoone oma praeguses suuruses on ehitatud mitmes etapis 18 ja 19 sajandil. Oma eksisteerimise aja jooksul on mõis olnud seotud mitmete aadlisuguvõsadega, nagu näiteks von Fersen, von Kursell, Rausch von Traubenberg ja von Maydell.

20. sajandil asus hoones haigla kuni Juuru vald võttis selle üle ning on nüüd Rapla maakonna haldusalas.

Rohkem informatsiooni võib leida valla koduleheküljelt www.juuru.ee